Prolaps ehk allavaje on ühe või mitme vaagnaelundi või kõhuõõneorgani alla vajumine oma tavapärasest kohast tuppe või tupest välja, mida põhjustab vaagnaelundeid paigal hoidvate sidemete ja lihaste nõrgenemine ja lõtvumine. Eristatakse põie, emaka, kusiti ja pärasoole allavajet. Emaka eemalduse korral ka emakakaela ning emakakaelaköndi allavajet. Allavaje raskusastet määratakse POP-Q skaalal 4 eri staadiumi järgi:
Allavaje, mistahes tüüpi, on intiimne probleem, millest sageli naised omavahel ei räägi. Peale vaadates pole võimalik näha, millises seisundis kellegi vaagnapõhjatoonus täpselt on. Need asjaolud ning vähene teadlikkus emaka allavaje põhjustest ja sümptomitest võivad jätta mulje, et vaanapõhjaprobleemid puudutavad vaid väheseid naisi. Tegelikkuses kogeb vaagnapõhjaelunditega seotud probleeme ja allavajet ligikaudu 50% naistest.
Oluline on teadvustada, et muutused vaagnaelundites ning -organites ei toimu üleöö vaid võtavad aega aasta(kümne)id, sealjuures on riskiteguriteks ülekaal, rasedus ja sünnitused, krooniline köha, kõhukinnisus, suurte raskuste tõstmine, suitsetamine, vananemine ja pärilik soodumus. Loe lähemalt, millised tegurid ja kuidas põhjustavad vaagnapõhjapriobleeme.
Esmased allavaje ilmingud võivad seega ilmnema hakata juba 20-ndates eluaastates. Kuigi operatsioonilauale ehk III-IV staadiumini jõuavad enamasti (kuid mitte alati) alles menopausieas olevad naised, mõjutab ka I-II allavaje staadium oluliselt naise elukvaliteeti.
Tüüpilised emaka allavaje sümptomid on:
Loe lähemalt allavajumise ohumärkidest ja kuidas neid ära tunda.
Oluline on teada, et kergekujuline allavaje jääb paljudel märkamatuks, kuid vältimaks selle muutumist raskekujuliseks, tuleks enda vaagnapõhjalihaste heaolule mõelda juba profülaktiliselt ehk probleemi ennetavalt. Kõige kindlam on külastada naistearsti või vaagnapõhjalihstele spetsialiseerunud füsioterapeuti, kuid esmase kontrolli saab läbi viia ka ise.
Kontrolli lõdvestunud olekus sõrmedega, kas 1. sinu emakakel on tupe kõige kaugemas kohas või vajunud allapoole; ning 2. kas tupeseintel esineb mügarikke ja muhke. Kui tuvastad midagi ebaharilikku või koged eelpool välja toodud tüüpilisi emaka allavaje sümptomeid, pöördu kindlasti günekoloogi vastuvõtule.
Allavaje esimestes staadiumites on abi Kegeli harjutustest ja yoni muna praktikast, kuid tõsisemates staadiumites tuleb alustada spetsiaalse füsioteraapiaga või sekkuda juba kirurgiliselt. Kõige kasulikum on ennetavate harjutuste tegemine ehk yoni muna praktika koos teiste vaagnapõhja heaolu toetavate harjumustega, sh piisav liikumine, sügav hingamine, kiudaineterikas dieet jm.
Vaagnaelundite allavajet soodustab ka rasedus ja sünnitusega kaasnev vaagnapõhja trauma. Vaagnapõhjalihaseid tasub treenida ka raseduse ajal, sest vaagnapõhja ootab ees senisest märksa suurema raskuse toetamine, samuti aitab see ennetada ebamugavaid olukordi nagu uriinilekked. Toonuses lihased on abiks sünnitusel ja treenitud vaagnapõhjalihased taastuvad ka sünnitusest märksa kiiremini. Loe lähemalt.
Allavaje variandid jagunevad:
Vaagnapõhja toetuseks ja kaitseks sobib suurepäraselt regulaarne yoni muna praktika. Selle munakujulise poolvääriskivi peamine kasutuseesmärk ongi vaagnapõhjalihaste treenimine ja iseäranis oluliseks peetakse vaagnapõhjalihaste treeninguid loomulikul teel sünnitanud (kuid ka keisrilõike läbinud) naise tupe elastsuse taastamiseks. Mitme lapse, komplikatsioonidega sünnituse korral ja/või vanemas eas sünnitanud naise tupp ei pruugi olla enam nii kitsas ja elastne kui enne sünnitust. Yoni munaga treeningud aitavad taastuda sünnitusest ning saavutada treenitud ja tugevad vaagnapõhjalihased. Lisaks aitab vaagnapõhjalihaste treenimine parandada põie ja soole pidavust, suurendada märgumist ja libiidot. Tutvu yoni munade valikuga ja leia endale sobiv. Loe eelnevalt kindlasti ka põhjalikku yoni muna kasutusjuhendit.
Kas teadsid, et ka sinu rüht mõjutab otseselt su vaagnapõhjalihaseid? Loe lähemalt, kuidas oma kehahoiakut kohendades vaagnapõhjalihaseid toetada.
Ka see, kuidas me tualetis käime, mängib rolli meie vaagnapõhja tervises. Tualetis ei tohiks kuluda rohkem aega kui mõni minut, sest igasugune pikaks venitatud istumine võib pika harjumuse peale välja venitada ka vaagnapõhja. See omakorda toob kaasa hulga probleeme. Loe lähemalt, kuidas vaagnapõhja toetavalt tualetis käia.
80. eluaastaks on keskmiselt 13-19% naisi läbinud emakakaela allavajet korrigeeriva operatsiooni. Umbes pooled neist langevad aga juba 1-2 aasta jooksul tagasi endisesse operatsioonieelsesse seisundisse ning vajavad uut korrigeerimist. Nagu kõigi operatsioonidega, võivad sealjuures ilmneda erinevad nii operatsiooniaegsed kui -järgsed tüsistused.
Kirurgilise ravi eesmärk on toetada vaagnaelundeid, taastada vähemalt osaliselt elundite algne asetus vaagnas ja leevendada allavajega kaasnevaid kaebusi. Alati ei ole paraku võimalik kirurgilisel teel probleemi täielikult kõrvaldada. Allavaje korral tehtavaid operatsioone on mitmeid ning sobiva operatsiooni aitab valida naistearst personaalse konsultatsiooni käigus. Üldiselt jagunevad allavaje korral tehtavad operatsioonid vaginaalseteks ehk tupe kaudu ja laproskoopilisteks ehk kõhu kaudu tehtavateks operatsioonideks. Loe lähemalt erinevate allavaje operatsioonide kohta Ida-Tallinna Keskhaigla koduleheküljelt.
Nagu mainitud, ei taga operatsioon, et probleemid kaovad täielikult, kuid üldiselt parandab see oluliselt patsiendi elukvaliteeti. Siiski on oht probleemi taastekkeks: kirjanduse andmetel on see risk 5-50%. Pärast operatsiooni tekkiv allavaje võib haarata nii operatsiooni käigus toestatud kui ka mõnda teist vaagnaelundit. Suurem risk allavaje taastekkeks on patsientidel, kel püsivad pärast operatiivset ravi riskifaktorid: ülekaal, krooniline köha ja kõhukinnisus, samuti neil, kes tõstavad suuri raskusi. Seetõttu tuleb korralikult kinni pidada operatsioonijärgsest taastusrežiimist. Loe operatsioonijärgse perioodi kohta Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleheküljelt.
Alla vajunud elundite toetamiseks kasutatakse ka pessaare. Pessaar ehk tuperõngas on silikoonist valmistatud vahend, mis asetatakse vaagnaelundite toetamiseks tuppe. Pessaare on saada eri suurustes ja variantides, patsiendile sobivaima aitab leida naistearst personaalse konsultatsiooni käigus. Pessaare tuleb regulaarselt hooldada: tupest välja võtta, pesta ning uuesti sisestada. Teatud juhtudel on pessaari kasutamisel vajalik ka naissuguhormooni östrogeeni lokaalne kasutamine, tagamaks elastsust tupe limaskestas. Pessaar on sobilik vahend patsientidele, kes ei soovi kirurgilist ravi või kellel kaasneksid operatsiooniga liialt kõrged riskid. Tasub siiski teada, et pessaari kasutamine võib põhjustada kõrvalnähtuseid, sh urineerimishäired, ebamugavustunne, ebameeldiva lõhnaga voolus jms.
