Mis on prolaps ehk vaagnaelundite allavaje ning miks peaksid sellest teadma?
Kuigi noored naised selle probleemiga statistliselt väga tihti kokku ei puutu, on allavaje ennetamiseks parim aeg just noorena, kui ligamendid on tugevad ja lihased pole hakanud kõhetuma.
Prolaps on vaagnas asuvate organite (sh emaka, soole, kusepõie või ka emakakaela) alla vajumine oma tavapärasest kohast tuppe või tupest välja tulenevalt vaagnaelundeid paigal hoidvate sidemete ja lihaste nõrgenemisest ja lõtvumisest. Riskitegureid selleks on mitmeid – sh ülekaal, rasedus ja sünnitus, vananemine ja pärilik soodumus. Prolapsi tüüpe on erinevaid, sõltuvalt konkreetse organi allavajest ning sellest, kui suur on olnud nihkumine.
Tüüpilised allavaje sümptomid on: valulikkus vahekorra ajal, raske ja tiriv tunne tupes, sagenenud põie tühjendamine ja kõhukinnisus.
Kergekujulise allavaje korral, kui sümptomeid pole või need ei sega elukvaliteeti, kirurgilist sekkumist ei toimu. Eeldatakse, et osaline kudede lõtvumine ajas on ootuspärane.
Seevastu raskemate sümptomite korral tuleb alustada raviga – kas kirurgilise või mittekirurgilisega. Mittekirurgilise sekkumisena soovitavad arstid järjepidavat vaagnapõhjalihaste treeningut, mis aitab taastada lihaste toonust ja tugevust. Üheks variandiks on pöörduda spetsiaalse füsioterapeudi juurde, kes aitab koostada raviplaani ning jälgida trenni progressi. Teiseks variandiks on teha vaagnapõhjalihaste harjutusi ise ilma füsioterapeudi abita. Lisaks kasutatakse mõndadel juhtudel silikoonist rõngaid ehk pessaare, mis tupes kandes aitavad toetada vaagnaelundeid.
Kirurgilist sekkumist emakakaela allavaje korrigeerimiseks on 80. eluaastaks vajanud iga 5-8. naine (andmed varieeruvad). Sealjuures algavad suurel osal naistest probleemid nende 50ndates. Operatsioone tehakse nii vaginaalselt kui kõhu kaudu. Oluline on teada, et nii opereerimisel kui pessaaride kasutamisel on võimalikud kõrvalnähud, millest teavitab patsienti arst.
Mis oleks, kui naistel oleks juba varasemas eas teadmisi antud teema kotha? Ning oskusi ja võimalusi end ise profülaktiliselt aidata, mitte hilisemas eas, kui probleemid kohal, tagajärgedega tegeleda? Kõik vanusega kaasnevad probleemid tunduvad noorena nii kauged ja irrelevantsed, kuid vahel on selleks, et tagada vanemas eas hea tervis, selge meel ja elujõulisus, vaja alustada sellesse panustamist juba täna.
Naine, tee nii, et 20 aasta pärast sa saaksid tänada iseend, et alustasid vaagnapõhjalihastele tähelepanu pööramist juba täna. Mitte siis, kui siseorganid juba välja on hakanud vajuma.
Täpselt nagu mõtleme enda pensionile ning investeerime pensionisammastesse või mujale, et elada muretumalt pensionieas, peaksime investeerima ka enda vaagnapõhjalihastesse, et nautida võimalikult kaua head ja kvaliteetset suguelu ning vältida operatsioone.
Yoni muna praktika kohta loe siit.
