Vahesumma: 9.90€
Vaagnapõhjalihaste ülesanne on hoida vaagnas paiknevad elundid (emakas, põis, soolestik) korrektses asendis ja põie- ning sooleavaused suletuna, et hoida ära tahtmatut leket ning samas lõdvestuda õigel hetkel põie tühjendamiseks. Tugevad vaagnapõhjalihased parandavad põie- ja seksuaalfunktsiooni ning hoiavad siseelundid anatoomiliselt õiges asendis. Nii nagu kõiki lihaseid, tuleb ka vaagnapõhjalihaseid regulaarselt treenida, et need täidaksid oma funktsioone eesmärgipäraselt.
Enim räägitakse vaagnapõhjalihastega seoses inkontinentsusest ehk uriinipidamatusest. Tegemist on tahtmatu uriini lekkimisega, mis esineb näiteks köhimisel, aevastamisel, naermisel, kuid ka tugevalt füüsiliselt pingutades: joostes, hüpates või muul moel treenides. Inkontinentsuse korral võib lekkida ka kõhugaasi ja väljaheidet. Inkontinentsus on tõsine sotsiaalne probleem, sest võib põhjustada piinlikkustunnet ja mõjuda seeläbi enesehinnangule. Inkontinentsus piirab inimese tegevusvõimalusi ja sageli just sellega kaasneva häbitunde tõttu võidakse hakata sotsiaalseid kontakte sootuks vältima, samuti kehaliselt aktiivset tegevust, reisimist jt pikemalt kodust eemal viibimisi.
Vaagnapõhjalihastega seotud probleemid hõlmavad ka kõhukinnisust, vaagnapiirkonna valusid, seksuaalseid häireid (valulikku või vastupidi tundetut vahekorda, probleeme märgumisega) ning vaagnaorganite allavajet ehk prolapsi, mis omakorda võib mõjutada põie ja soolte tööd.
Tajudes probleemi, võiks esmajärjekorras konsulteerida arsti või spetsialistiga. Füsioterapeut saab olla abiks vaagnapõhjalihaste tugevdamisel, koordineerida vajalikke treeninguid ja anda juhiseid ka kodusteks harjutusteks.
Vaagnaelundite allavajet soodustab ka rasedus ja sünnitusega kaasnev vaagnapõhjatrauma. Inkontinentsust võib pidada üheks levinumaks raseduse ja vaginaalse sünnituse järgseks komplikatsiooniks, sest see ilmneb raseduse ajal ja pärast sünnitust pea pooltel naistel. Rasedusaegsest või sünnitusjärgsest inkontinentsusest võib vaagnapõhjalihaste treeningut tegemata jättes kujuneda välja pikaajaline inkontinentsus.
Vaagnapõhjalihaseid tasub treenida ka raseduse ajal, sest vaagnapõhja ootab ees senisest märksa suurema raskuse toetamine, samuti aitab see ennetada ebamugavaid olukordi nagu uriinilekked. Toonuses lihased on abiks sünnitusel ja treenitud vaagnapõhjalihased taastuvad ka sünnitusest märksa kiiremini. Loe lähemalt.
Kuigi vananemist seostatakse vaagnapõhja düsfunktsiooniga, ei ole see selle seisundi otsene põhjus. Vaagnapõhja lihaste nõrgenemist või jäigenemist põhjustavad hormonaalsed muutused, samuti rasedus(ed) ja sünnitus(ed), menopaus, elu jooksul kogetud stress jm. Kui lisada siia tegurid nagu aastakümnete pikkune kehv rüht, suitsetamine, krooniline köha jm, on nende mõju vaagnapõhjalihastele iga aastaga üha tõsisem. Nagu öeldud, ei teki vaagnapõhjas muudatused üle öö. Seisund muutub ja võib süveneda esimesest staadiumist viimaseni aastakümnete jooksul.
Rüht on otseselt seotud kerelihastega, sealhulgas kõhulihastega, mis hoiavad vaagnapõhjalihased aktiivsed ja töös. Hea kehahoiak on võimalik tänu heas toonuses olevatele kerelihastele, mis “sunnivad” ka vaagnapõhjalihaseid enda funktsioone parimal võimalikul viisil täitma.
Seevastu lösutavalt istumine ning küüru vajunud selg ja õlad vähendavad vaagnapõhjale langevat koormust ning muudavad lihased laisaks. Halb kehahoiak võib tekitada vaagnapõhja ka kalde, mis teeb tuharalihased nõrgemaks ning tekitab pinge reielihastesse. See omakorda vähendab vaagnapõhjalihaste ja -sidemete mobiilsust, mille tõttu muutuvad need nõrgemaks. Tagajärjeks võib olla uriinipidamatus ja teised vaagnapõhjahäired.
Sama oluline kui vaagnapõhja pingutamine, on ka selle lõdvestamine. Kui vaagnapõhi on pinges, kaasnevad sellega omad probleemid ning pingutused võivad olukorra veelgi halvemaks muuta. Loe siit, kuidas oma vaagnapõhja lõdvestada ja sellele pingetest puhkust anda.
Kegeli harjutused on mõeldud vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks. Harjutuste eesmärk on ennetada või parandada vaagnapõhjalihaste toimimisega seotud funktsioonihäireid (tahtmatud lekked, ebamugavused tualetiskäimisel või seksuaalvahekorras). Kegeli harjutusi korrektselt tehes läbivad vaagnapõhjalihased vajaliku pingutuse ja lõdvestuse vahekorra. Kegeli harjutused aitavad leida vaagnapoõhjalihased, parandada tunnetust ja mõista pingutus- ja lõdvestustunde erisusi. Harjutusi on võimalik sooritada eri asendites just endale sobivas rütmis ja pikkuses. Loe rohkem Kegeli harjutuste eelistest ja kuidas neid sooritada.
Vaagnapõhja toetuseks ja kaitseks sobib suurepäraselt regulaarne yoni muna praktika. Selle munakujulise poolvääriskivi peamine kasutuseesmärk ongi vaagnapõhjalihaste treenimine ja iseäranis oluliseks peetakse vaagnapõhjalihaste treeninguid loomulikul teel sünnitanud (kuid ka keisrilõike läbinud) naise tupe elastsuse taastamiseks. Mitme lapse, komplikatsioonidega sünnituse korral ja/või vanemas eas sünnitanud naise tupp ei pruugi olla enam nii kitsas ja elastne kui enne sünnitust. Yoni munaga treeningud aitavad taastuda sünnitusest ning saavutada treenitud ja tugevad vaagnapõhjalihased. Lisaks aitab vaagnapõhjalihaste treenimine parandada põie ja soole pidavust, suurendada märgumist ja libiidot. Tutvu yoni munade valikuga ja leia endale sobiv.
Loe eelnevalt kindlasti ka põhjalikku yoni muna kasutusjuhendit.
Vaagnapõhjalihaseid saad treenida kas selleks ettenähtud elektrooniliste tupesiseste treenimisvahenditega, mis treenivad vaagnapõhjalihaseid sinu eest. Treeningseadmeid on saada laias valikus erinevates seksuaaltervisele suunatud kauplustes, aga ka apteekides. Meie soovitame treenida naturaalsest materjalist treeningvahendite nagu yoni munadega, sest tehislikest materjalidest treeningseadmed ei ole paljude naiste tupe mikrofloorale soodsad.
