Tupekuivus on sümptom, mille puhul naine ei märgu piisavalt, põhjustades sellega tupes valulikkust, ärrituvust, probleeme vahekorraga jpm. Paljud naised kogevad tupekuivust erinevates eluetappides. Kuigi tupekuivuse sümptomite avaldumine on individuaalne, on see naise elukvaliteeti ja heaolu mõjutav seisund ning tasub olla teadlik tupekuivuse leevendamise ja ravi võimalustest.
Tupekuivus on ebamugavustunnet ja valu põhjustav tervisemure. Tupekuivus tekib siis, kui keha ei produtseeri piisavalt naissuguhormooni östrogeen, mis aitab säilitada tupe niiskust, elastsust ja hoiab limaskesta kohevana. Kuigi liigset tupekuivust võib esineda igas vanuses naiste puhul, siis sagedamini esineb see menopausi perioodil ja selle järel, sünnitusjärgsel perioodil ja imetamise ajal. Kuigi sageli seostatakse tupekuivust tulenevalt madala östrogeenitasemega menopausiga, ei puuduta see kaugeltki mitte igaüht, kellel on menopaus. Ka imetamise ajal on östrogeeni tase madal, kuid väga paljud ei koge tupekuivust. Kas võib olla, et madala libiido ning probleemse märgumise taga on hoopistükis unetud ööd, uus elukorraldus ja ehk ka muutunud peredünaamika?
Tupekuivus võib tekkida ka teatud ravimite kõrvalmõjuna, mõningate terviseseisundite korral või elustiilist tulenevatel põhjustel. Seega on tupekuivuse põhjused mitmekülgsed, ealistest iseärustest stressini.
Riskifaktorid:
Tupekuivuse sümptomid võivad varieeruda kergest ebamugavustundest kuni tõsisemate probleemideni:
Tupekuivuse sümptomid võivad esineda pidevalt või ainult teatud olukordades, nt vahekorra ajal või urineerimisel
Tupekuivuse vastu aitavad erinevad meetodid. Tupekuivuse leevendamiseks on oluline esmalt mõista, mis on selle võimalik põhjus. Selleks tasub analüüsida erinevaid tegureid, mis võivad mõjutada tupe loomulikku niiskustaset. Vajadusel konsulteeri oma arstiga.
Lisaks eelnevale on tupekuivuse riskifaktoriks stress, probleemid suhtes ja madal libiido. Mõned soovitused, mis võivad aidata keha tundlikkuse ja erutuse suurendamisel ning seeläbi tupekuivuse leevendamisel:
Enne tupe niisutajate ja libestite kasutamist, mida mõnikord soovitatakse, tasub uurida lisainfot, et teha teha teadlik otsus, ning võimalusel eelistada eelpool mainitud tupekuivuse ravi ja leevendamise võimaluste katsetamist. Tupekuivuse ja libestite kasutamise teemal võib lähemalt lugeda meie varasemast blogipostitusest.
Tupe pH mõjutab tupe keskkonda ja selle loomulikku niiskustaset, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu tupe tasakaalustamisele eesmärgiga vältida kuivuse, ärrituse ja infektsioonide teket ning toetada kasulike bakterite kasvu ja säilitada tupe loomulik kaitsebarjäär.
Normaalne tupe pH on enamasti vahemikus 3,8-4,5, kuid see võib periooditi olla veidi kõrgem, nt menstruatsiooni järel, teatud ravimite kasutamisel või hormonaalsete muutuste korral (nt menopausi ajal). Tupe happeline pH on vajalik, et säilitada tasakaalus mikrofloora ja laktobatsillide piisav hulk, hävitada kahjulikud bakterid ja ennetada tupepõletikku ja bakteriaalseid haigusi. Tupe pH taset saab mõõta testi abil ja sümptomite abil, mis viitavad sellele, et tupe pH on paigast ära:
Tupe pH teemal oleme pikemalt kirjutanud ka varasemas blogipostituses. Tupe pH tasakaalustamisel on oluline roll õigel intiimhügieenil. Oluline on kasutada pesemisel puhast vett ja sobivaid intiimpesuvahendeid. Vältida tuleks tupe seestpoolt pesemist ning eelistada aluspesu pesemisel puhtama koostisega pesuvahendeid.
Toeta oma intiimtervist loomulikul viisil – yoni munad aitavad parandada loomulikku lubrikatsiooni, tugevdada vaagnapõhjalihaseid ja suurendada tundlikkust.
