Lisaks rasedusele ja menopausile on terve hulk tegureid, mis määravad tõenäosuse kogemaks mingit sorti probleeme vaagnapõhjalihaste funktsiooniga.
On hea nendega olla kursis, et panna tähele esimesi nn ohumärke ning võtta teemat tõsiselt. Lisaks on mitmed riskiallikad seotud elustiili ning harjumustega ning tänu sellele muudetavad.
Mis need on?
🔴Krooniline kõhukinnisus – täis sooled koormavad enda raakusega vaagnapõhjalihaseid.
🔴Krooniline köha – köhimine suurendab kõhusisest rõhku, mis pikaajalisel mõjul nõrgendab vaagnapõhjalihaseid.
🔴Suitsetamine – lisaks kroonilise köha tekkimise riskile näitavad uuringud, et suitsetamine põhjustab tupe piirkonnas elastiini ehk elastsust andva valgu vähenemist.
🔴Ülekaalulisus – suur raskus survestab põit ja soolestikku ning sellega vaagnapõhjalihaseid, mis kogu seda raskust toetama peab.
🔴Geneetiline soodumus – pole midagi teha, kui su suguvõsas esineb tõsisemaid probleeme vaagnapõhjalihastega, mis on vajanud ka nt kirurgilist sekkumist, tuleb selle piirkonnaga olla eriti hoolas.
🔴Pidev raskuste tõstmine – tegevus, mis samuti võib suurendada kõhusisest rõhku ning põhjustada survet vaagnapõhjalihastele. Sageli peavad just jõutreenijad tegelema pigem vaagnapõhja lõdvestamisega.
Milliseid muutusi saad teha sina, et hoida enda vaagnapõhjalihased elastsed ja tugevad?
