Kuidas me armume? Miks ei tohiks mehega minna voodisse liiga vara, kui sooviks on olla pühendunud suhtes?
Kui naine ja mees on kurameerimise algstaadiumis, suureneb naiste ajus valdavalt oksütotsiin ja dopamiin, meestes aga vasopressiin ja dopamiin.
Nii meestel kui naistel on vaja piisavat aega neurotransmitterite ja “hormoonidekokteili” loomiseks ja püsimiseks, et tagada eeldused sügavamaks armumiseks. Kui esmane vahekord toimub aga liiga vara, langevad mehe kehas eelmainitud hormoonid, mille tulemuseks võib olla huvi kadumine naise vastu.
Naise ajus toimub aga vastupidise efektiga protsess, kus org**mi käigus suureneb märkimisväärselt oksütotsiini tase, mis paneb neid veel enam armuma. Mis selgitab hästi, miks enamik naisi ei saa olla meestega vahekorras “mitte midagi tundmata”.
Kuid siin asi ei lõppe. Dopamiin ja vasopressiin aitavad mehel armuda, kuid selleks, et temas tekiks soov lõplikult pühendada, peavad tema ajus langema inhibiitorid, mis takistavad oksütotsiini ehk lähedushormooni vallandumist.
Kui naistele on kõrgem oksütotsiini tase armumise ja vahekorra käigus omane ning nad võivad selle tõttu olla altimad astuma pühendunud suhtesse, siis meestes peab oksütotsiini suurenemiseks kehas testosteroonitase pisut langema. Nimelt on uuringute kohaselt vallalistel ning värskes suhtes (kuni 12 kuud) meestel on kõrgem testosteroonitase kui pühendunud suhtes meestel.
Testosteroon on meessuguhormoon, mida esineb meestel u 10x rohkem kui naistel. See vastutab saavutus- ja konkureerimisvajaduse, libiido, mälu, kontsentratsiooni jm eest. Kui mehed hakkavad sügavamalt armuma, toimub nende kehas evolutsiooniliselt oluline hormonaalne muudatus, mis vähendab pisut testosterooni taset. See muutus vähendab inhibiitoreid, mis takistavad muidu oksütotsiini ehk lähedusehormooni piisaval tekkimisel.
Juhusuhtes olevatele meestele on seega pigem omane oma kõrge testosteroonitaseme tõttu vahekorra ajal oksütotsiini nii suures mahus, kui pühendunud suhteks, mitte toota.
PS! Loomulikult on kõik inimesed erinevad ning suhtestaatuse ja edukuse määrab väga palju erinevaid faktoreid, hormoonid on vaid oluline fraktsioon sellest.
